VORMIANALÜÜS
FRANZ MARC/Gelbe Kuh (1911) 140.7 x 189.2 cm. Õli lõunedil
Kompositsioon
Maali keskseks fookuseks on suur kollane loom, mis täidab suure osa pildipinnast. Kompositsioon on asümmeetriline, kuid terviklik. Looma keha ning maastiku diagonaalsed jooned panevad pilgu liikuma vasakult paremale. Paremal asuvad tumedad puutüved tasakaalustavad suurt kollast värvipinda ja annavad kompositsioonile tugeva vertikaalse rütmi.
Joon ja vorm
Vormid on lihtsustatud, kaarduvad ja moonutatud. Looma keha ei ole kujutatud anatoomiliselt täpselt, vaid voolava ja peaaegu lainelise vormina. Ka mäed, puud ja maastik on stiliseeritud. Sellega muutub pilt realistliku vaate asemel kunstniku tõlgenduseks loodusest. (Rühmitus Die Blaue Reiter, kuhu Franz Marc kuulus, oli Saksamaal kunstnikke ühendus, keda huvitas värv, vaimsus ja inimese sisemaailma väljendamine. Reaalsuse jäljendamine polnud oluline. Loodus ja loomad inspireerisid Marci väga. Ta pidas loomi inimestest puhtamateks olenditeks. 20. sajandi alguse Saksamaa oli kiiresti industrialiseeruv ja linnastuv ühiskond. Mitmed ekspressionistid tajusid moodsat suurlinna, tehnoloogiat ja materialismi võõrandavana ning otsisid alternatiivina loodust, vaimsust ja vahetumat elu.)
Värv
Värv on üks teose kõige olulisemaid väljendusvahendeid. Domineerivad väga intensiivsed kollased, oranžid, punased, sinised ja rohelised toonid. Kollane loom vastandub sinakas-rohelisele ümbrusele. Samuti kasutatakse sooja ja külma värvi kontrasti: punased, oranžid ja kollased mõjuvad lähemal, sinised ja rohelised kaugemal. Värvid ei peagi Marci maalil olema loodustruud, vaid kannavad eelkõige emotsiooni ja ehk isegi väikest salakoodi, kuna Marc mõtles värvide osas välja oma tõlgendussüsteemi. (1910. aastal kirjutas ta kunstnik August Mackele oma arusaamad värvidest: sinine seostus tema jaoks meheliku ja vaimse printsiibiga, kollane naiseliku, õrna ja rõõmsa printsiibiga ning punane materiaalse, raske ja jõulise maailmaga. Ja kuna maal on maalitud samal aastal kui Franz Marc abiellus, siis võib kollane lehm sümboliseerida tema naist ja sinised mäed taustal ehk teda ennast. See on muidugi spekulatsioon.
Ruum ja perspektiiv
Ruum on üsna madal ja kokku surutud. Klassikalist realistlikku perspektiivi kasutatakse vähe. Sügavust loovad eelkõige vormide kattumine, erinevad suurused ning värvikontrastid. Eristada saab esiplaani, keskplaani ja mägedega tagaplaani.
Valgus ja vari
Maalil ei ole selgelt määratletud loomulikku valgusallikat. Modelleerimine valguse ja varjuga on teisejärguline. Heledus tekib pigem värvide omavahelisest kontrastist – eriti ere kollane tõuseb tumedate puutüvede ja siniste alade taustal tugevalt esile.
Rütm ja liikumine
Tumedate puutüvede kordumine loob vertikaalse rütmi, samal ajal kui looma keha, mäed ja maastik moodustavad kaarjaid ning diagonaalseid suundi. Nende vastandus muudab kompositsiooni rahutu ja liikuvaks.
Faktuur ja maalilisus
Värvipinnad ei mõju fotograafiliselt siledana. Näha on maalilist värvikäsitlust ja toonide üleminekuid. See rõhutab, et vaataja ees on kunstniku loodud kujutis, mitte tegelikkuse täpne koopia
Kokkuvõttes põhineb teose vormiline mõju eelkõige intensiivsel värvil, sooja-külma kontrastil, lihtsustatud ja moonutatud vormidel, diagonaalidel ning tugeval värvi- ja joonerütmil. Need võtted annavad maalile jõulise ja emotsionaalse iseloomu.

