TI kasutamine õppimises ja kunstiõppes
Tehisintellekti ehk TI tekitas minus väga pikka aega võõristust. Olen oma sõprusringkonnas kindlasti üks viimaseid, kes seda imeasja kasutama hakkas. Esialgu küündimatult nagu tavalist otsingumootorit, kuid praguseks hirmuga pooleks mõistes, et temaga on võimalik arutleda ja analüüsida ning teinekord saab TI misut paremini aru, kui ma ise. Usun, et kõige sagedamini olen TI järele haaranud, kui on vajadus mingit teemat kiirelt paremini mõista, faktikontrolli teha või enda kirjutatud teksti toimetada. Seda viimast tihti huvi pärast, et palju ja mida tehisaru muudaks. Ma ei tea, miks ma pole veel lasknud tal enda eest trükkida. See tundub mõistlik, kuna TI võiks tegelikult pigem ära teha tüütu mehhaanilise töö, mitte arendava mõttetöö. Ilmselge habras koht TI kaasamisel õpiprotsessi, on õppija osaline passiivseks jäämine, mis kindlasti ei soodusta õpitu kinnistumist. Ise ei pea piisavalt mõtlema, infot otsima, oma mõtteid sõnastama. Ajus ei teki vajalikul hulgal seoseid ja kuigi...
